AJALUGU
Halloween on segu keltide sügispühast, kristlikest hingedepäevadest ja Ameerika rahvakultuurist. Siin on see teekond sajandite kaupa.
Keltid tähistasid 31. oktoobri ja 1. novembri vahelisel ööl suve lõppu ja pimeda aja algust. Usuti, et siis on elavate ja surnute maailm teineteisele kõige lähemal. Süüdati suured lõkked ja kanti loomanahku ning maske, et vaimud inimesi ära ei tunneks.
Rooma võimu all segunesid keltide kombed Rooma pühadega: surnuid mälestava Feraliaga ja viljapuude jumalanna Pomona austamisega — sellest arvatakse pärinevat ka õuntega seotud mängud.
Paavst Bonifatius IV pühitses Rooma Panteoni kõigi märtrite auks. Algselt tähistati püha mais.
Paavst Gregorius III seadis kõigi pühakute päeva 1. novembrile. Selle eelõhtu — All Hallows’ Eve — andis hiljem nime Halloweenile.
Kirik hakkas 2. novembril mälestama kõiki lahkunuid. Kolm päeva — 31. oktoober, 1. ja 2. november — said hingede ajaks.
Inglismaal käisid vaesed ukselt uksele ja lubasid palvetada surnute hingede eest, vastu said nad hingekooke (soul cakes). Šotimaal ja Iirimaal maskeeriti end ning esitati laulu või luuletust — tänapäevase kommikorjamise eelkäija.
Šoti rahvusluuletaja kirjeldas pikas luuletuses talurahva Halloweeni-õhtut: ennustusmänge pähklite, õunte ja kapsastega.
Suure näljahäda ajal lahkus Iirimaalt umbes miljon inimest, paljud Põhja-Ameerikasse. Nendega tulid kaasa Halloweeni kombed — ja naeris asendus kõrvitsaga.
USA linnades korraldati paraade ja kogukonnapidusid. 1950ndateks oli „trick-or-treat“ levinud üle riigi ning püha keskmes olid lapsed.
John Carpenteri film „Halloween“ tegi pühast õudusžanri sümboli ja käivitas slasher-filmide laine.
Filmide, telesarjade ja kaubanduse kaudu levis Halloween Euroopasse ja Aasiasse. Eestis on see tuntud 1990ndatest — kõrvuti oma hingedeaja, mardi- ja kadripäevaga.
LEGEND
Iiri muistendi järgi pettis kitsi Jack kaks korda kuradit. Kui Jack suri, ei lastud teda taevasse ega põrgusse — kurat andis talle vaid hõõguva söe, mille Jack pani õõnestatud naerise sisse. Sellest ajast peale eksleb ta öös, latern käes.
Iirlased ja šotlased nikerdasid naeristest ja kaalikatest nägusid, et kurje vaime eemal hoida. Ameerikas asendus naeris suurema ja pehmema kõrvitsaga — nii sündis jack-o’-lantern.
Eestis on sama aastaaja kombestik vana — hingedeaeg, mardi- ja kadripäev. Halloween jõudis siia 1990ndatel ja elab nüüd nende kõrval.
| HALLOWEEN | HINGEDEAEG | MARDIPÄEV | |
|---|---|---|---|
| Aeg | 31. oktoober | oktoober–november, hingedepäev 2. novembril | 10. november |
| Päritolu | Keltide Samhain, kristlik pühakutepäev | Muistne esivanemate austamine | Martin Lutheri ja püha Martini päev, rahvakalendri talve algus |
| Kostüümid | Kummitused, nõiad, koletised, popkultuur | — | Tumedad riided, maskid; mardisandid |
| Ukselt uksele | „Trick or treat!“ — kommid | Hingedele jäeti toitu lauale | Lauldakse ja soovitakse õnne, vastu saadakse ande |
| Valgus | Kõrvitsalatern | Küünal aknal hingede jaoks | — |
Järgmisena: kuidas tähistatakse mujal maailmas?
Kombed maailmas →